Vilistlased lähiajaloo õppimisest

Ajaloo õppimine ei pea tähendama alati ajaloo eriteadlaseks saamist, vaid nagu allpool üks vilistlastest välja toob, võib see olla "õige stardipukk maailmast aru saamisel ja tema toimimise selgitamisel". Kolm vilistlast, Eerik Marmei, Björn Piibur ja Hannes Hugo Urbla, kirjutavad, mida on neile andnud just lähiajaloo õppimine.

Eerik Marmei

Diplomaat. Ta on töötanud suursaadikuna nii Poolas, Rumeenias, Ameerika Ühendriikides kui ka Varssavis. 2022. aastast on ta Eesti suursaadik Lätis. Tema karjäärist saab lugeda täpsemalt ka allpool.

Kui asusin Tartu ülikooli ajaloo teaduskonnas 1988. aastal õppima, toimis kõrghariduses veel Nõukogude-aegne süsteem. Minu ülikooli viimaseks aastaks oli riik taasiseseisvunud, toimunud rahareform, põhiseaduse heakskiitmine ja vabad valimised. Mind huvitas juba keskkooli ajal rahvusvaheliste suhete ajalugu ja niipalju kui võimalik, keskendusin ülikooli ajal teadlikult just lähiajaloo uurimisele. Pean erilist tänu avaldama professor Kaido Jaansonile, kelle suunamisel terve põlvkond noori hakkas lähiajaloo ja rahvusvaheliste suhete vastu huvi tundma. Paljud selles valdkonnas ennast hiljem ka teostasid, mina nende hulgas. Veetsin suurema osa oma viimasest ülikooli aastast USAs ja juhuse kaudu sattusin praktikale just taasavatud Eesti saatkonda Washingtonis. Oma diplomitöö kirjutasin USA 1992. aasta presidendivalimistest ning pärast ülikooli lõppu 1993. aastal pakuti mulle tööd välisministeeriumis vastloodud USA lauaülema kohal. Minu jaoks avas lähiajaloo õppimine uksed välis- ja julgeolekupoliitikasse. Tänaseks olen 30 aastat riigiteenistuses töötanud, enamuse ajast välisministeeriumis, mõned aastad kaitseministeeriumis ning Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses uurijana. Olen Eestit esindanud diplomaadina NATO juures, Suurbritannias, USAs, Poolas, Rumeenias ja nüüd Lätis. Lähiajalugu tasub õppida, sest see avab teile uksed põnevasse maailma, olgu uurijana või praktikuna. Lähiajaloo õppimine aitab süvendatult aru saada maailmas toimuvate poliitiliste protsesside põhjustest, luua seoseid ja teha empiirilisi järeldusi. Lähiajaloo õppimine annab teile parimad eeldused mõtestada Eesti väärtuseid ja huvisid, neid kujundada ning rahvusvahelisel areenil kaitsta, meie Euroopa kodu ja maailma selle kaudu tervikuna turvalisemaks muuta. 

Björn Piibur

Diplomaat, hetkel töötab välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas. Eelnevalt töötanud erinevatel ametikohtadel välisministeeriumi peamajas ning Eesti saatkondades Tšehhis ja Saksamaal. Viimati aastail 2019-2022 Eesti saatkonna asejuhina Berliinis.

Tahtmata liiga suuri sõnu teha, saan kätt Marc Blochi „Ajaloo apoloogiale“ asetades täie rahuga möönda, et õppimine omal ajal ajaloo osakonnas (1999-2007) kujundas ilmselt kõige laiemas plaanis viisi (et mitte öelda metoodika), kuidas elule ja olule vaatan. Kuidas suure ja väikese ajaloo määrajaid (et mitte öelda determinante), olgu protsesse, paradokse, ajastuid, hetki ning riike, rahvaid ja konkreetseid persoone, meid ümbritseva kujundajatena suudan vastu võtta ja mõtestada. Kuidas mõelda ja öelda. Aastad ajaloo osakonnas (peamiselt siis lähiajalugu studeerides) olid kihvtid ja sõna otseses mõttes vaba mõtlemise tõmbetuules.

Hannes Hugo Urbla

Kaitseministeeriumi nõunik

Uusima aja õppimine Tartu Ülikoolis on õige stardipukk maailmast aru saamisel ja tema toimimise selgitamisel. Kui akadeemiliselt avanes võimalus töötada põnevate lähiajaloo arhiivimaterjalidega, siis sotsiaalselt oli üsna lihtne kokku puutuda oma ala ekspertide ja kaasteelistega. Uusim aeg kannab endas inimeste ”kolleegiumi”, mille abil saad targemaks, lood kontaktid ning sillutad tee edasiseks karjääriks.